Veebruarikuust märtsikuu lõpuni said Haljala valla elanikud osaleda kogukonna uuringus, mille eesmärk oli muuta valla kultuuri-, spordi- ja vabaajategevused mitmekesisemaks ja paremini kogukonnaliikmete ootustele vastavaks.
Küsitlusele vastas kokku 301 inimest, kellest 220 olid naised, 80 mehed ning üks vastaja ei soovinud sugu täpsustada. Uuring keskendus kogemuste ja ootuste kogumisele seoses Haljala rahvamaja, spordihoonete ja noortekeskuste tegevustega ning kultuuri- ja spordisündmustega vallas tervikuna. Tagasiside abil soovib Haljala valla kultuuri- ja vabaajakeskus luua sisukamaid sündmusi, parandada olemasolevaid teenuseid ja arendada tegevusi, mis kõnetaksid erinevaid vanuserühmi. Uuringu viis läbi Haljala valla kultuuri- ja vabaajakeskus.
Kõige aktiivsemad vastajad olid vanuserühmades 35–44 ja 45–54, kelle kõrge osalusprotsent viitab sellele, et nad tunnevad kogukonna teenuste vastu suurt huvi, olles sageli seotud pereelu, laste huviringide ja tööga. Eriliseks muudab uuringu ka vanemaealiste suur osalus: vanuserühmas 55–64 vastas 42 inimest ning vanuserühmas 65+ veel 40 inimest. See näitab tugevat huvi kultuuri- ja spordielu arendamise vastu ning viitab sellele, et vanemaealised tunnevad vajadust sobivate teenuste ja tegevuste järele. Nooremate vastajate, eriti alla 24-aastaste madalam osakaal annab märku vajadusest leida uusi, mängulisemaid või digitaalselt atraktiivsemaid viise nende kaasamiseks tulevikus.
Elukoha jaotuses domineerisid alevikes ja alevis elavad inimesed. See viitab, et vastused peegeldavad pigem tihedamini asustatud alade kogemust. Maapiirkondade elanike osakaal (112 vastanut) on siiski piisavalt arvestatav, et võimaldada võrdlevat analüüsi linnalähedaste ja maapiirkondade vahel.
Alla 25-aastaste seas on osalemine Haljala valla kultuuri-, spordi- ja vabaajategevustes väga aktiivne , enamik noortest osaleb vähemalt kord nädalas või aeg-ajalt, mitteosalemine on selles rühmas väike. Vanuserühmas 25–34 on samuti kõrge aktiivsus, kusjuures paljud osalevad kultuuri-ja sporditegemistes vähemalt kord nädalas või mõnel üritusel või tegevusel aastas. Vanuserühmades 35–54 osalemine on pigem mõõdukas. Enim eelistatakse osaleda paar korda aastas või kord kuus. Samas suureneb selles rühmas ka mitteosalejate osakaal. Vanemaealised (55+) võtavad osa valla kultuuri- ja vaba aja sündmustest peamiselt paar korda aastas või kord kuus, mis viitab stabiilsele, kuid pigem tagasihoidlikule osalusele, samuti on suurem osakaal mitteosalemise osas.
Kultuurielu Haljala vallas on saanud keskmise hinna 3,06, mis näitab, et kuigi kohalike seas on suur huvi kultuuriürituste vastu, on osalus piiratud huvipakkuvate tegevuste ja sobiva ning vajaliku info puudumise tõttu. Tõhusama kultuurielu jaoks on soovitud mitmekesist huviringide pakkumist ja paremat kommunikatsiooni. Vastustest selgub, et Haljala valla elanikud tunnevad enim huvi kultuurisündmuste vastu, eriti kontsertide ja teatri vastu. Samuti hinnatakse kino, treeninguid ja huviringe. Märkimisväärne on ka huvi koolituste ja töötubade vastu, mis viitab soovile enesetäiendamiseks. Eraldi toodi välja vajadus tegevuste järele nii eakatele kui noortele. Enamik vastanutest leiab, et kultuuriüritused peaksid toimuma Haljala vallas, mis näitab, et kohalikud hindavad oma piirkonnas toimuvat kultuurielu.
Kõigis vanuserühmades tegeletakse spordi- ja liikumisharrastustega kõige sagedamini mitu korda nädalas või igapäevaselt. Kord nädalas või harvem osalemine on samuti esindatud, kuid mitteosalejate osakaal on väga väike. Kõigis vanuserühmades on eelistatuimad liikumisvormid jooksmine, kõndimine ja matkamine. Noored valivad lisaks jõusaali, korvpalli, jalgpalli ja rattasõidu, samas kui 25-34-aastased eelistavad tantsu, võimlemist, joogat ja rattasõitu. Keskealised ja vanemaealised keskenduvad rohkem tantsule, võimlemisele, ujumisele ja rattasõidule. Spordihoonete kasutamise osas ilmnes, et keskealistel ja vanemaealistel on küll huvi teenuste vastu, kuid nende kasutamist takistavad peamiselt puudulik info, ajapuudus ning tunne, et olemasolevad teenused ei vasta nende vajadustele. Keskealised toovad esile motiveerivate treenerite ja treeningute puudumise. Noorte ja 25–34-aastaste puhul, kes osaliselt ei tunne vajadust või sooviksid siiski teenuseid kasutada, on takistusteks sarnased põhjused: ebapiisav info, teenuste sobimatus ning noorte puhul ka teenuste hind.
Spordivõimaluste parendamise osas arvavad keskealised, et kõige enam vajaks parendamist treeningalade ja rühmatreeningute kergem kättesaadavus ning laste ja noorte sporditegevuste arendamine. Enamik vastajaid erinevates vanuserühmades toob välja vajaduse luua uusi spordirajatisi või täiendada olemasolevaid spordivahendeid. Vanemaealised hindaksid eriti rohkemate treeningalade ja paremate välitreeninguvõimaluste olemasolu ning neile on oluline ka laste ja noorte sporditegevuste arendamine. Noored aga keskenduvad peamiselt parematele jõusaali võimalustele, välitreeninguvõimalustele ja samuti soovivad nad, et oleks rohkem treeningalasid. Spordisündmuste osas eelistatakse rahvaspordiüritusi ja peresõbralikke tegevusi. Nooremad ja keskealised inimesed on aktiivsemad intensiivsemates treeningutes, samas kui vanemaealised eelistavad rahulikumaid tegevusi. Väike osa inimesi on spordiüritustest eemal, kuid üldiselt on sport ja liikumine valla elanike seas oluline osa igapäevaelust.
Noorte ja lapsevanemate ootused noortekeskustele erinevad. Noored eelistavad meelelahutust, nagu filmi- ja mänguõhtud, samas kui lapsevanemad ootavad rohkem harivaid tegevusi, näiteks töötubasid ja spordiüritusi. Noortekeskuste külastatavus on mõnevõrra madal, kuid siiski leidub noori, kes külastavad neid regulaarselt või aeg-ajalt. Üks võimalik põhjus madalamale külastatavusele on teadlikkuse puudumine või praktilised takistused, nagu noortekeskuste kaugus või ajapuudus. Kommunikatsioonikanalite osas eelistatakse Facebooki ja Instagrami, noored kasutavad teadagi rohkem Instagrami ning vanemad eelistavad Facebooki. Lisaks on oluline kohalike kanalite, nagu kooli info ja plakatite kasutamine.
Infovahetuse täiendamine mitmekesiste ja ühtsete kanalite kaudu on vajalik, et katta erinevaid vanuserühmi ja tagada kõigile juurdepääs vajalikule informatsioonile. Vanuserühmade lõikes on selgelt näha, et Facebook on üks olulisemaid infokanaleid, eriti keskealiste ja vanemaealiste seas. Neile on tähtsad ka valla igakuine ajaleht ning trükireklaamid ja plakatid. Noorte seas on populaarseimaks infokanaliks Instagram, mida nad kasutavad aktiivselt nii üldise info saamiseks kui ka näiteks noortekeskuse tegevuste jälgimiseks. Teatud määral kasutavad noored ka Facebooki, samuti peavad nad mõningal määral oluliseks visuaalset reklaami, nagu plakatid. Vanuserühmas 25–34 on esikohal samuti Facebook ja Instagram, kuid lisaks hindavad nad infoallikatena ka valla ajalehte ja trükireklaame.
Uuring on andnud väärtuslikku teavet Haljala valla elanike suhtumise ja osaluse kohta kultuuri- ,spordi- ja vabaajategevustes. Eriti oluline on kultuuri- ja spordiürituste kergem leitavus ning noorte tegevusvõimaluste mitmekesistamine. Spordihoonete teenuseid tuleb täiustada ning noortele tuleb pakkuda rohkem arenguvõimalusi ja meelelahutust. Samuti tuleb infovälja arendada, pakkudes teavet õigeaegselt ja õiges kohas, et tagada kõigile juurdepääs vajalikule infole. Tegevused ja teenused tuleb kohandada vastavalt elanike erinevatele eelistustele, tagades, et kõigil oleks võimalus osaleda ja olla kursis valla kultuuri- ja spordielu arengutega.
Uuringu tulemuste põhjal kavandatakse konkreetseid muudatusi Haljala valla kultuuri-, spordi- ja vabaajategevustes. Saadud tagasiside aitab kujundada sisukamaid sündmusi, parandada olemasolevaid teenuseid ja arendada uusi tegevusi, mis vastavad erinevate vanuserühmade ootustele. Eesmärk on rakendada tulemusi samm-sammult, et tõsta kogukonna rahulolu ja osalusaktiivsust.
