Käsmu poolsaar on Lahemaa poolsaarte hulgas eriline sellepoolest, et siin asub vaid üks küla – umbes 150 elanikuga Käsmu. Seda tuntakse eelkõige Eesti kuulsaima kaptenite külana, kuid sama hästi ka kunstnike, kirjanike ja teadlaste suvituspaigana ning armastatud kultuurisündmuste toimumiskohana. Siin saavad kokku kaunis loodus, põnev ajalugu ja tugev kogukond.
Külavanem ja giid Eduard Vainu ütleb, et Käsmu on paik, kuhu tullakse sageli mere pärast, kuid tagasi tullakse lugude pärast. „Giidina näen ikka, kuidas esmapilgul vaiksena tunduv kaptenite küla hakkab tasapisi oma kihte avama. Siin kohtuvad meri, mets, rändrahnud ja sajanditepikkune meresõiduajalugu.“
Juba 15. sajandist pärinevad esimesed kirjalikud teated Käsmust kui rannakülast. 19. sajandil kujunes sellest üks Eesti tuntumaid kaptenite külasid. Siit sirgus kümneid kaugsõidukapteneid, aastatel 1884–1931 tegutses siin kuulus merekool ning kohalikud purjelaevad viisid Eesti mehi maailma sadamatesse. Käsmus ehitati laevu ning siinsest lahest kujunes üks Põhja-Eesti olulisemaid laevade talvitumispaiku. Käsmu ajalugu ei räägi ainult ühest külast – see on oluline peatükk kogu Eesti merendusloos.
Sama muljetavaldav on poolsaare loodus. Käsmu on Euroopa rändrahnuderohkeim paik ning siin asub üks maailma suuremaid kivikülve – hiiglaslik kiviväli, mille mandrijää jättis endast maha ligi 12 000 aastat tagasi. Poolsaare 14 kilomeetri pikkune matka- ja jalgrattarada kulgeb läbi männimetsade, rannaniitude ja kiviste mererandade ning viib ka ligi 1500 aastat tagasi merest eraldunud Käsmu järveni. Lühemaks jalutuskäiguks sobib hästi retk läbi küla Vana-Jüri kivide juurde.
Käsmu võlu peitub ka selle arhitektuuris. Rannikuküladele iseloomuliku ridakülana paikneb asustus tihedalt peatänava ääres. Pilku püüavad valged kaptenimajad ja kõrged lipumastid. Külas asuvad kaks omanäolist kabelit – külarahva annetustega rajatud puidust kabel koos kauni kalmistuga ning raudkivist Kindrali kabel, mis on seotud Nikolai von Dellingshauseniga. Just tema avastas Käsmu 19. sajandil suvituskohana. Muuseumi taga kõrgub väike tuletorn, mis täiendab küla iseloomulikku siluetti.
Käsmu üks olulisemaid vaatamisväärsusi on endises tsaariaegses piirivalvekordoni hoones tegutsev Käsmu Meremuuseum. Muuseumi rajas Aarne Vaik ning aastakümnete jooksul on sellest kujunenud üks Eesti omanäolisemaid eramuuseume. Ekspositsioon tutvustab kapteniküla ajalugu, meresõitu, kalapüüki, salakaubavedu ja mere rolli kohalike inimeste elus. Laste seas on populaarsed muuseumipäevad ja aardejaht ning külastada saab ka ainulaadset Käsmu tuletorni.
Suvel muutub Käsmu eriti elavaks. Augustis toob Viru Folk külla muusika, kultuuri, loengud, töötoad ja matkad. Festivali erilisus seisneb selles, et kontserdid toimuvad keset ajaloolist kapteniküla, männimetsi ja mereäärseid kivikülve. Siin ei tulda ainult muusikat kuulama, vaid kogema kogu Käsmu erilist õhustikku.
Lahemaa giid Mari-Liis Vohli soovitab aga Käsmu poolsaart avastada hoopis väljaspool suvist tipphooaega. „Septembrist maini valitseb siin tõeline vaikelu. Aeg on justkui seisma jäänud ja seda tundub olevat lõputult. Sügisene ja kevadine niiske mets lõhnab erinevalt, intensiivselt, talvine mets on kui muinasjutt, selle ilu kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu. Tugeva tuulega võib hoida metsa varju, vaikse ilmaga kulgeda mööda kivist mereranda. Külaga tasub tutvust alustada Käsmu poe juurest, kuhu on mugav auto jätta. Talude aedadel olevate QR-koodide abil saab küla lugusid avastada ka iseseisvalt. Ja pärast jalutuskäiku tasub kindlasti maitsta kohalike perenaiste valmistatud toitu – see on osa Käsmu külalislahkusest. Suurematele gruppidele soovitan einestamist Käsmu Meremuuseumis Aarne ja Triinu juures, väiksemaid seltskondi võõrustan oma koduõuel Helge talus.“
Kohalikud soovitavad Käsmus võtta aega. Astuda sisse meremuuseumisse, jalutada kabelite ja sadama vahel, imetleda kaptenimaju, minna õhtul poolsaare tippu päikeseloojangut vaatama ning lihtsalt kuulata merd. Käsmu ei kiirusta oma lugusid rääkima – need avanevad neile, kes on valmis korraks tempo maha võtma. Võib-olla just seepärast jääb see paik inimestele südamesse ning kutsub ikka ja jälle tagasi.
Pikemaks peatuseks leiab Käsmust nii hubaseid puhkemaju kui ka majutust Lainela puhkekülas. Kehakinnitust pakuvad restoran Kaspervik ja Käsmu pood. Soovi korral saab küla avastada kohalike giidide saatel, kelle lood aitavad märgata seda, mis esmapilgul võib tähelepanuta jääda.
Kaisa Linno
Lahemaa Turismiühing
Foto: Kadri Otsiver, Käsmu ring
